PÜHA SÖÖMAAEAG NING 10 PRAKTILIST NIPPI PAREMAKS ENESETUNDEKS



Kuulen vahel ikka siit-sealt, et jõuluootusega käsikäes kaasneb ka stress ning mure ülesöömise pärast. Kohati on see juba nii tavaliseks saanud, et jõulud on omale lausa ’’söömapühade’’ tiitli pälvinud. Tänase postituse fookuses on küll jõulud, kuid tegelikult kehtivad need mõtted ja soovitused ajast olenemata.

See, et söömisel on kõigele muule lisaks ka emotsionaalne tähistamise roll ning sotsiaalne staatus, on ülimalt soe ja vägagi nauditav. Toit ning söömingud peaksidki pakkuma lisaks toitainelisele väärtusele ka täielikku naudingut. Sümboolse tähenduse ja kultuurilise pärandi asemel on murekohaks pigem selline söömiskäitumine, mis endale hea tunde asemel hoopis nii füüsilisi kui emotsionaalseid vaevusi põhjustab.

Pidustustega võib kaasas käia surve ja ärevus ning kas osa tähistamisest peab tähendama söömist ägisemiseni ning järgmistel päevadel meeleheitlikku detox-kuuri läbimist, et kuidagi oma süütunnet leevendada ning ülesöömist korvata? Ülesöömine ei tähenda mõistagi vaid seda äärmuslikku näidet. Ja ehkki süütunne ei peaks mitte iial menüüsse kuuluma, siis ometigi kaasneb sööma-aja teemaga palju pinget. Miks see siiski nii on?

Enne jõule ning jaanipäeva tuleb ülesöömise osas nippe ja soovitusi nagu seeni pärast vihma ning usun, et ega minu mõttedki suures osas ei erine. Pean teadlikkusele lisaks kõige olulisemaks, et päeva lõpuks ei võrduks jõulud hirmuga ülesöömise ees ning paanikaga, kui see on ikkagi juhtunud. Samuti muremõtetega selles osas, millised dieedid ja paastupühad seda kõike alates esimesest jaanuarist ’’korvaks’’. Olgu vastuseks öeldud, et ei korvagi ega peagi korvama, sest üldiselt on nende efekt silmale vaid hetkeline ja Ameerika mägedele omane dieeditamine tervisele suisa koormav. On täiesti arusaadav, kui inimene soovib saavutada kehaliselt oma ihaldatud visuaali, kuid pea meeles, et tervis ega väärtus ei seisne  kunagi välises ning toitumine võiks saada tähelepanu ja olla meie enesetunde tugev vundament välisest sõltumata.

Tagasi jõulude ja ülesöömise juurde. Jagan lihtsate punktidega mõned pidulaua ja -söömingu mõtted, millest ehk mõni puudutab sind ka soovitusena.

  • Keskendu koosviibimisele. Põhjusele, miks olete kogunenud ning kellega jagate ilusaid hetki. Toit on oluline, kuid mitte peamine osa sündmusest ning söök ei kao maailmast ega sinu elust ära. Kui oled oma elus kogenud näljas olemise tunnet, siis on üsna lihtne tekkima alateadlik refleks, et kõike on vaja kohe süüa, muidu jääd ilma.
    Päriselt, sa ei jää ilma.
  • Kui sul on keeruline täiskõhutunnet märgata, siis kasuta kaardistamiseks 10 punkti skaalat. Ehk proovi tunnetada 1-10 skaalal, kui tühi või kui täis su kõht parasjagu on. Lõpeta söömine enne, kui oled 10 punkti juures ning ära lase oma nälga 1 punkti tasandile. Äärmuslikud tunded põhjustavad ebaratsionaalset käitumist.
  • Alusta taldriku täitmist kõhule kõige kergema toiduga, näiteks köögiviljadega. See, mida tühja kõhuga oma taldrikule esimesena tõstame, seda tõstame tavaliselt ka kõige rohkem. See on hea tehnika, mida rakendada tegelikult oma igapäeva argielus.
  • Toit vajab seedimiseks aega. Süües kiiresti, ei hooma sa tegelikult, millal su kõht saab täis. Süües tunneta, söö aeglaselt ning järgmise ampsu kahvlile valmis panemise asemel, pane mälumiste vahel kahvel hetkeks üldsegi käest. Püüa olla süües päriselt kohal ning naudi kogu protsessi aaaaeglaselt ja raaaahulikult.
  • Puhituste põhjused on väga individuaalsed ning erinevad, kuid väga sagedasti on põhjuseks  see, kui süüa esmalt raskesti seeduvat toitu (näiteks liha) ning hetke pärast kiiresti seeduvat puuvilja (näiteks mandariini) peale. Suvisel ajal on eriti sage näide just grillpidudel, kui bbq ribide lõpetuseks mekitakse veel arbuusi. Halvimal juhul läheb seedimist ootav toit käärima ning mõjutab kogu sinu enesetunnet. Taaskord põhjus, miks pidada toidukordade vahel pause ning lubada enda soolestikule seedimiseks vajalikku aega.
  • Enda laua taha ankruna parkimise asemel liiguta end vahepeal. Mängi pere neljajalgsete sõprade või lastega, ole abiks köögis või leia mõni muu viis vahepeal toolilt ja laua tagant eemal olemiseks.
  • Pidustustel on ikka mõnus, kui laud on lookas ning valik rikkalik. Toitu jääb meeletult üle, ära visata on kahju, anda pole ka kellelegi ning hoolimata sellest, et süüa rohkem ei taha, paneb süütunne sind seda siiski tegema nii jõuludel kui ka paaril järgneval päeval kuni aastavahetuseni, mil see ring kordub taas. Kui see stsenaarium kõlab sulle tuttavalt, siis soovitan see teema tõstatada pere ringis enne jõule, menüüd planeerides. Konkreetsemalt kalkuleeritud kokkulepped toitude ning koguste osas aitavad ära hoida ületarbimist ning väiksema ettevalmistuse aja arvelt köögis võidab ju ka kvaliteetaeg perega.
  • Me kõik teame, et alkohol ei ole meile hea ning lisaks kõigele muule koormab see meeletult ka meie seedesüsteemi. Tasub arvestada, et alkoholiga väheneb maksas glükogeeni tootmine, mis põhjustab veresuhkru langemist, millega omakorda kaasneb suurem söögiisu. Ning üldiselt ei ole uduse olemisega tehtud valikud ka just eriti läbimõeldud. Katseta julgelt erinevate alkoholivabade kokteilidega ja sa võid üllatuda, kui palju elamusi nad pakuvad ilma, et sinu tervisele liiga teeks.
  • Kui jätad õhtuse suure söömingu nimel päeval toidukordi vahele, siis arvesta, et veresuhkru järsk kõikumine viib sind õhtuks oluliselt intensiivsema söömiseni, mille järel omakorda tunned kas und või vajadust veel süüa ja veel süüa ja siis veel süüa. Ja midagi magusat ka veel peale. Toidukordade ärajätmise asemel vali lihtsalt kõhule kergemad palad.
  • Pööra tähelepanu ja kaardista oma enesetunnet nii enne söömist, söömise ajal, kui pärast. Kuidas sa tunned end füüsiliselt ning emotsionaalselt? Õpi ennast ka selles valguses endale hinnanguid andmata, ausalt ja ehedalt tundma. Saavutades oma keha ja meelega parem kontakt, kasvab ka intuitsioon teha enda heaks toetavamaid valikuid.


Kui tunned, et sõid siiski liiga palju ning enesetunne ei ole sugugi hea, siis kõige olulisem on mitte võtta sellest kaasa süüd, häbi, läbikukkumise või muud ennast materdavat tunnet. See ei ole neist mitte ükski! See, et oskasid endas tähele panna liigsöödud tunnet, on juba oluliselt suur samm. Ole sellest teadlik ja salvesta enda meeltesse, et see tunne pole nii meeldiv kui söömise lõpetamine veel enne, kui kõht sai täitsa ’’punni’’.

Kõige tähtsam, et sa ei laseks sellel mõjutada oma järgmise päeva söömisi. Jah, muidugi sa võid valida kergemini seeditavad toidud, kuid ära jäta söögikordi vahele ega näljuta ennast. Jättes söögikorra vahele, viib see uuesti veresuhkru kõikumiseni, mis mõjutab sinu hormoone, tekitab kehalist stressi ning veel suuremat isu. See on ring, kust on äärmiselt raske välja tulla. Selle asemel valmista omale tasakaalustatud ja toitaineterikkad toidukorrad, tarbi piisavalt vett ning liigu nii, nagu sinu jaoks mõnus. Toidukordi ei peaks jõusaalis vihaga ’’välja teenima’’ ega kaloreid ’’maha põletama’’ ning igasugune stress ja enese piitsutamine ei anna häid tulemusi, vaid viib su iseendast veelgi kaugeale.

Pea meeles, et sa saad alati ja mistahes ajal tagasi tulla ennast toetavasse rutiini ning sa ei pea selleks ootama esmaspäeva, uut kuud või kõikvõimast 1. jaanuari.

Kuna pisike fookus on hetkel jõuludel, siis ei saa ma jätta puudutamata seda teemat, et jõulud ning pidulik sööming ei kulge igaühel filmilikult pehmelt ja soojalt. Tihtipeale on nii, et jõulude eel ei ole pere üksteist pikalt näinud ning üle pika aja kokku saades algab ka võrdlemine ning hinnangute andmine, pahatahtmatult ja sellele mõtlemata. Arvustused uute toitumiseelistuste, kehakaalu muutuse jms kohta.  Ma usun, et juba kasvõi nii mõnigi vegan tunneb end siin loos kahjuks ära. Laual on traditsioonilised verivorstid, sealiha, sült jne ning kuidas saab nii, et vanaema suure hoolega vaaritas ja sina pead demonstratiivselt mingit ’’trendi-dieeti’’? Paraku kuulen ma selliseid sildistamise lugusid ikka ja jälle.

Kui toidulaua jutud tekitavad pingeid, siis aktiveerub kehas kortisool ehk stressihormoon, mis võib viia selleni, et otsitakse emotsionaalset rahustamist ja maandamist toidust (nö stressisöömine). Keha jaoks ei ole seedimisega sel hetkel tegelemine kõige aktuaalsem ning toimub energia talletamine rasvana.

Sa ei pea end iial pahasti tundma oma valikute pärast ega neid teistele põhjendama. Ning kui seda teha, siis valgustades, armastavalt ja soojalt. See on sinu keha, mida tunned kõige paremini vaid sina ise ning arvestades, kuidas meie imelised kehad meid elus ja kõik elundid toimivana hoiavad, siis võlgneme me neile valikud, mis on parimad just meile endile. Mõistagi ära anna hinnanguid ka ise.

Kui see situatsioon paneb sind ennast ära tundma, siis vajadusel püüa ennast häälestada nii, et sellised olukorrad ei teeks sulle haiget. Mõista, et teiste negatiivsed arvustused tulevad vaid rahulolematusest nendi endaga ning see pole energia, mida omaks võtta. Ma saan aru – lihtsam öelda, kui teha. Eriti veel, kui tegemist on lähedastega, kuid vajadusel mõtesta see teema enda jaoks läbi ning häälesta end eelnevalt. Selgita oma perele leebelt, mismoodi need kommentaarid panevad sind tundma ning kas see on siis tõesti vajalik.


Lõpetuseks tahaksin ma öelda, et harva esinevad ülesöömised ei ole midagi, mille pärast muretseda. Siiski ei tekita need endas head tunnet ning tasub olla teadlik, kuidas saab end ise selles osas hoida. Mõtle läbi, millised punktid siit jutust sind kõnetasid ning mille võtad siit endaga kaasa. ’’Tervisliku toitumise’’ definitsiooni ei määra sinu jaoks keegi teine, kui sina ise. Ole enda vastu soe, leebe ning toetav. Väärtusta nii ennast kui oma lähedasi ning teie koosveedetud kvaliteetaega.


Imelisi jõule, enese väärtustamist ning unistuste täitumisi!

Aitäh, et olid lugedes kohal.

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.