’’ Söö­ge roh­kem fer­men­tee­ri­tud toitu! ’’

Kuu­le­me seda sage­li, kuid mis tähen­dust pei­dab endas see eksoo­ti­li­ne sõna ning kas tões­ti peaks roh­kem fer­men­tee­ri­tud toi­tu söö­ma? Kui­das hoi­da oma soo­les­tik õnne­li­ku­na?
Kohe rää­gin­gi sel­lest lähemalt.

Fer­men­tat­sioon ehk kää­ri­ta­mi­ne ehk hapen­da­mi­ne – heal lap­sel ikka mitu nime.

Ma ütleks, et tege­mist on kul­tuu­ri- ja toi­du­kuns­ti­ga.  See on iid­ne, tuhan­de­te aas­ta­te vanu­ne toi­du tööt­le­mise ja säi­li­ta­mise viis, mil­le käi­gus tekib hul­ga­li­selt häid bak­te­reid ja mit­me­kor­dis­tu­vad toit­ai­ne­te kasu­li­kud oma­du­sed. Just see­tõt­tu on väga­gi koha­ne hapen­da­tud toi­tu nime­ta­da ka elus toid­uks ning soo­les­ti­ku toid­uks. Fer­men­tat­sioo­ni käi­gus tek­ki­nud tänu­väär­sed bak­te­rid toi­mivad meie kehas pro­bioo­ti­ku­mi­na, soo­les­ti­ku ja immuun­süs­tee­mi hoidjana.

Pro­bioo­ti­ku­mid ongi elusad mik­roor­ga­nis­mid, kel­le nime­tus tule­neb ladi­na­keel­sest väl­jen­dist pro bios, ehk ’’elu poolt’’.

Ini­m­ese hea­olu, immuun­süs­teem ja ter­vis sõl­tub kõi­ge suu­re­mas osas soo­les­ti­kust. Soo­les­ti­ku häda­va­ja­lik­ke funkt­sioo­ne võiks nime­ta­ma jää­da­gi, kuid seal­juu­res on näi­teks põnev tea­da, et soo­les­ti­kus too­de­tak­se ka suur osa sero­to­nii­ni nime­list ühen­dit, mida kut­su­tak­se rah­va­kee­li õnne- ning hea­olu hor­moo­niks. Ilmaas­ja­ta ei nime­ta­ta soo­les­tik­ku meie tei­seks ajuks. Ma usun täie­li­kult, et õnne­lik soo­les­tik võr­dub õnne­li­ku­ma elu­ga.

Kuid kui­das hoi­da oma soo­les­tik õnne­li­ku­na? Nagu juba eel­pool nime­ta­tud, siis üheks kuld­seks võt­me­sõ­naks on kind­las­ti elus, pro­bioo­ti­li­ne toit, kus head bak­te­rid on oma loo­mu­li­kus ole­kus ja elu­kesk­kon­nas. Seal­juu­res on olu­li­ne hapen­da­tud toi­tu mit­te segi aja­da mari­nee­ri­tud toiduga.

Fer­men­tee­ri­da võib mis­ta­hes köö­gi­vil­ju. Tun­tu­mad hapen­da­tud toi­dud on näi­teks tee­see­ne jook kom­buc­ha, kee­fir, miso, tem­peh, hapu­kap­sas, hapu­kurk ning mui­du­gi ka korealas­te au ja hiil­gus — kimchi.

Täna­sel päe­val on meie loo­mu­lik mik­ro­floo­ra saa­nud pal­ju kah­ju ning seda stres­si, eri­ne­va­te ravi­mi­te (eri­ti anti­bioo­ti­ku­mid, aga ka näi­teks rases­tu­mis­vas­ta­sed pil­lid), liig­se suhk­ru, töö­del­dud toi­tu­de, alko­ho­li, säi­li­tus- ja lisaai­ne­te ning muu­de tok­si­lis­te aine­te läbi. Süües regu­laar­selt pro­bioo­tili­si toi­te, toe­ta­me me oma soo­les­ti­ku limas­kes­ta ja ter­vist ning see­lä­bi üle­ül­dist immuun­süs­tee­mi, see­di­mist, nah­ka, när­vi­süs­tee­mi ja ka vaim­set ter­vist.  Pro­bioo­ti­li­ne toit toi­mib põle­tik­ke alan­da­valt, aitab pare­mi­ni omas­ta­da toit­ai­neid ja hoi­da kont­rol­li all pato­geen­se­te bak­te­ri­te voha­mist ning tasa­kaa­lus­ta­da see­lä­bi hea­de ja hal­ba­de bak­te­ri­te osa­kaa­lu. Toi­dust saa­da­vad pro­bioo­ti­ku­mid ei asen­da küll orga­nis­mi oma mik­ro­floorat, kuid nad soo­dus­ta­vad nor­maal­se ja tasa­kaa­lus­ta­tud olu­kor­ra taastumist. 

Ise­gi Bri­ti maa­de­avas­ta­ja James Cook varus oma pik­ka­de­le mere­reisi­de­le ton­ni­de vii­si hapu­kap­sast, et ter­vi­se­hä­da­sid väl­ti­da. Lisaks on hapen­da­tud kap­sas eri­ti rikas ka see­deen­süümi­de, antiok­sü­dan­ti­de A‑, C- ja E‑vitamiinide poolest.

Tänu selle­le, et fer­men­tee­ri­mise käi­gus lõhus­ta­tak­se toi­dus sisal­du­vad suhk­rud ja tärk­lis, on hapen­da­tud toi­te ka ker­gem see­di­da. Samu­ti para­neb vita­mii­ni­de ja mine­raal­ai­ne­te imen­du­mi­ne ning kõi­ge­le muu­le veel lisaks mõjub hapen­da­tud toit häs­ti ka eri­ne­va­te kõhu­hä­da­de korral.

Nüüd aga amps kimc­hit põs­ke ja tun­ne­ta, kui­das ter­vis tuleb!



Foto autor: Bir­git Loit