HÄBI- JA SÜÜTUNNE EI KUULU MENÜÜSSE


Emotsionaalne söömine…  Millised mõtted sul sellega seoses tekivad? Kas oled sellele varem üldse mõelnud?

Pealtnäha võib ju tunduda, et toitumine on puhtalt füsioloogiline. Sööme ainult siis, kui on nälg või energiapuudus. Füüsilistest teguritest mõjutab toitumist muidugi ka janu, halb uni, aktiivsus, tsükkel, hormoonid, seedimine jne. Kuid kas meie toidukorrad piirduvad vaid nende põhjustega? Kui tihti me tegelikult sööme või joome seltskonna pärast, tähistades, viisakusest, igavusest, traditsioonide pärast? Milliseid toite me siis sööme ja milliseid jooke joome?
Alustades juba täitsa varajasest – milliseid sünnipäevasid kogesid lapsena? Mida pakuti toidulaual? Kas ootasid mingit üritust seetõttu, et seal saab head süüa?

Kas oled kogenud, et tegelikult on sul võimalik tööle või kooli võtta oma lõuna kaasa, kuid eelistad süüa koos kolleegidega väljas, sest just siis räägitakse neid jutte, millest kontoris ei räägita ning sa ei taha sellest ilma jääda?

Kas oled kogenud, et külla minnes sööd viisakusest ja austusest, kuigi kõht ei ole tegelikult üldse tühi, aga kardad, et toidust keeldumine riivab koka tundeid?
Kas sul on harjumus süüa taldrik alati tühjaks ka siis, kui kõht on juba täis, sest sind on lapsena nii kasvatatud?

Läheme natuke sügavamale..

Millised on su uskumused seoses söömisega? Milliseid tundeid on toit sulle andnud? Mida sa oled tegelikult vajanud ja läbi toidu otsinud?
Premeerimine, lohutamine, toetus, ’’ma olen ju seda väärt’’ jne. Kas tunned end mõnikord pärast söömist süüdi? Milliseid valikuid oled teinud, kui otsid näiteks lohutustunnet? Kas see on tervislik toit, mõni maiustus, alkohol, rasvane toit? Ning kas seda tunnet võiks asendada mõni muu tegevus? Kuidas sulle kõlab, kui selle asemel, et premeerida end koogiga, minna näiteks kinno, ilusalongi või osta omale mõni uus raamat?

Kõik need teemad kujundavad lõpuks meie söömiskäitumise ja -harjumused. Ning harjumustel on teadupärast suur jõud, VÄGA suur jõud. Kas need harjumused teenivad sind täna? Kas need on sulle kasulikud? Kas need toetavad su eesmärke ja tervist? Kuidas sa end nendega tunned?

Kas tundsid end mõne teema juures ära?

Minu meelest räägitakse toitumisest tihtipeale üsna ühekülgselt – kaloraaž, energiakulu, vitamiinid, mineraalained, vesi, suhkur, säilitus- ja värvained jne. See kõik on muidugi ääretult oluline, kuid leian, et see on kõigest jäämäe tipp. Inimesed on muidugi erinevad, kes on rohkem funktsionaalne, emotsionaalne või spirituaalne toituja, kes vähem. See on sügavalt isiklik teema, mida on oluline iseendas täiesti ausalt ja hinnanguid andmata vaadelda.

Toitumise emotsionaalsed aspektid on väga normaalne, sest söök peabki pakkuma maitseid, lõhnu, silmailu, naudinguid, rõõmu ja head tunnet. Kuid siin on oluliseks märksõnaks teadvustamine ning tasakaal. Ning siinkohal tasub mõelda, kas see päriselt annab sulle kestva hea tunde? Või premeerid end pärast rasket trenni šokolaadi ja veiniga, mille järel end hoopis süüdi tunned ning mis sügaval sisimas aktiveerib tegelikult läbikukkumise tundeluku ja paneb sind enda eesmärkidele käega lööma.

Ma ei kiida heaks toitude sildistamist heaks või halvaks, kuid mõtle läbi oma söömise põhjused ning kuidas need panevad sind tundma. Milline toit paneb sind tundma hästi ja milline mitte nii väga ning kui tihti ja mis hetkel sa neid asju sööd. Misiganes põhjus on söömise taga, siis jäta meelde, et, häbi- ja süütunne ei peaks kuuluma menüüsse. Toit ei peaks olema ei preemia ning enda nälga jätmine ei tohiks olla karistus eelnevalt söödud tšipsikute eest.

Siinkohal on lihtne öelda, et KUULA OMA KEHA ja seda fraasi kuuled sa ilmselt palju. Nii see ongi, kuid see on täiesti okei, kui sa ei oska seda veel teha ja ei mõista, mida see täpselt tähendab. See kõik on õpitav, harjutatav ning ühel hetkel tõeline nauding ja vabadus. Ning vabadus ei tähenda sugugi vaid salati või vastupidi – burgeri söömist. Selle taga on teadvustamine, tasakaal ning iga toidukorra ehe ja tõeline nautimine.

Ma usun, et keegi ei taha elada halva enesetundega, väsinuna ning kehakaalu teema keskmes, lugeda pidevalt kaloreid, pakendeid, kaaluda ja mõõta toituportsjoneid. Samal ajal tunda ühtaegu nii näljatunnet kui veelgi suuremaid ja kontrollimatuid isusid, jälgida kava ja alustada muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti. Ja sa ei peagi!

Õpi enda (ning oma laste) söömiskäitumist tundma, olles enda vastu soe ja väga aus. Lase see teema enda südamest läbi ning ära karda küsida oma teekonnal abi.

Ja pea meeles, et sinu väärtust ei defineeri kunagi, mitte kunagi sinu kehakaal!


Aitäh, et olid lugedes kohal.